FudLoop on algatus, vähendamaks toidu raiskamist esmalt koolides, aga edaspidi ka poodides. Eelmisel reedel lõppes neil kahenädalane pilootprojekt, mille ajal jagati kahe pealinna kooli – Tallinna Inglise kolledži ja Kuristiku gümnaasiumi – sööklas üle jäänud toiduportsjonid toiduabi vajavatele peredele.
Mõlemat kooli toitlustava Lavka OÜ projektijuht Anton Karavajev selgitas, et neil on iseteeninduslett, kus lastele pakutakse mitut valikut. Kuna süüa tehakse väikse varuga, jääb mingi kogus portsjoneid igal juhul üle. “Varem ei olnudki sellega midagi teha, see läks biojäätmete prügikasti,” ohkas ta.
FudLoopi pilootprojektis saadi sotsiaalministeeriumi kaudu nimekiri abi vajavatest peredest, kellel oli võimalik tööpäeviti pärastlõunal koolisööklast üle jäänud toitu saada.
“Alles jäänud toit oli kahe tunni jooksul läinud, nii et sellega ei riku ka toiduameti nõudeid,” rõõmustas Karavajev.
Ta rääkis, et neil on toitlustuses kontseptsioon, et koolisöökla on kaasatud õppeprotsessi. Lapsi harjutatakse uute maitsetega, samuti on tehtud mitmeid uurimisprojekte säästmise – näiteks energiasäästu, vee raiskamise ja CO2 jalajälje – kohta. “Teeme algul endal asjad korda ja siis lähme mujale,” ütles Karavajev.
Ta tunnistas, et nad on eelmise aasta veebruarist murdnud pead ka üle jääva toidu päästmise üle. Selle käigus koorus välja mõte põlvkondade ühendamisest. Koolilapsed saaksid sööklast toidu või toiduained, millega minna külla näiteks oma vanaemale-vanaisale, teha süüa ja seda koos nautides kuulata jutte nende elust.
“See pole otseselt abivajajatele suunatud, vaid et noored saaksid aru vanemast põlvkonnast,” täpsustas toitlustaja. “Kui tekkis võimalus sotsiaalselt vähekindlustatud peresid aidata, siis tegime seda. Oma mõtet pole me maha matnud, teeme selle kindlasti ära.”
Toidul restorani kvaliteet
Üks Inglise kolledžist lõunasööki saanu oli Alla Salamatina. Tema elukaaslane on surnud ning naine kasvatab esimeses ja kuuendas klassis käivaid poegi üksi.
“See toit on fantastiline, täiesti restorani kvaliteet!” kiitis naine, kelle peres on lapsest peale toidule suurt tähelepanu pööratud. “See toit on hoole ja armastusega valmistatud. Makaronid on keedetud nii, nagu kokad oleksid Itaalias praktikal käinud!”
Ta rääkis, kuidas nad said üks päev kuskussi ja laps küsis, mis terakesed need on. Emal oli siis võimalik selgitada, et tegu on Tuneesiast pärit toiduga, mis see on ja kuidas seda süüakse. “See arendab lapsi, tutvustab uusi toite ja maitseid,” rääkis Salamatina. Ta hindas kõrgelt seda, et toit oli ka tervislik ja iga päev pakuti mitmesuguseid köögivilju.
Salamatina nentis, et tema lapsed käivad teises koolis, kus koolitoit pole nii maitsev. Inglise kolledžist pärit söök viis aga keele alla ja lapsed olid silmanähtavalt õnnelikud.
“See aitab väga palju, kuna lastel on suur koormus ja ka mul on palju tegemist,” oli ta projektiga rahul. “Saime nii palju, et me ei jõudnudki kõike ära süüa ja andsime osa ühele naabrist vanataadile.”
Laienemine üle Eesti
Tarmo Seliste FudLoopist hindas pilootprojekti väga õnnestunuks. Kahe nädalaga suudeti päästa 141 portsjonit ja pakkuda toiduabi viiele vähekindlustatud perele. “Kuigi päästetud kogused ei olnud tohutult suured, siis eksperiment näitas, et sellisel lahendusel on palju potentsiaali. Oleme ise tulemustega väga rahul,” kinnitas ta.
FudLoopi eesmärk on vähendada toidu raiskamist Eestis ja plaan on laieneda ka teistesse koolidesse
Ilmunud Maalehes: 02.06.2021